Infoesitluse struktuur lähtub järjestusest:
I. aktuaalne/huvitav
II. oluline/tähis
III. baas- ja taustainfo
Erinevate veebilehtede ühetaolise väljanägemise tagamiseks on kokku lepitud avalehe kohustuslikud elementide: päis, otsing, uudise (esimene), fookusteemade (kolmas) ja kaasamise plokk ning jalus. Teisi plokke võib iga asutus kasutada oma vajadustele vastavalt.
Avalehe plokkide kõrgused ja laiused on fikseeritud ning võimaldavad sisestada piiratud hulga informatsiooni.
Avalehe plokkide pealkirja tähemärkide arv on fikseeritud. Kokku on lehel maksimaalselt 5 ja minimaalselt 3 infoplokki.
|
kohustuslik infoplokk |
|
valikuline infoplokk |
Avalehe sihtotstarbelised infoplokid
Avalehe esimene infoplokk sisaldab uudiseid või pressiteateid. Infoplokki on võimalik vahelduma panna 3 uudist koos pildi või videoga.
Pildi või video lisamine uudisele on kohustulik, mitme pildi lisamisel moodustatakse uudise meediagalerii.
Et tagada pildi kvaliteet erinevate suurustega ekraanidel, jälgi et:
- Pildi proportsioon oleks 3:2
- Pildi faili suurus oleks 1440x960px
- Pildi asemel saab lisada Video saab YouTubest.
Udiste plokki kuvataks:
- Uudise pealkiri ja juhtlõik
- Uudisele pöördumise nupp ja kahte teist uudist
- Uudise ülendamine avalehe infoplokki ei ole kohustulik
Eriteade on mõeldud ajutiste või erakorralise info kuvamiseks avalehel selliselt, et see oleks ülejäänud avalehe infost selgesti eristuv ja silmatorkav.
Teadaannet on võimalik esitleda kahel viisil:
1. üherealine teadaanne, mida kasutaja saab sulgeda;
2. üherealine teadaanne, millele on võimalik lisada täiendavat tekstilist ja pildilist informatsiooni.
Lisainformatsiooni kuvamine toimub eraldi kihina avalehel. Kriisiteadete puhul kuvatakse lisainformatsioon (ohuinfo) külastajale veeblehele pöördumisel.
Teadaande kuvamiseks on lubatud kasutada punast või rohelist värvi.
|
|
hoiatav eriteate värv |
|
|
positiivne eriteate värv |
Avalehel peavad olema esile toodud pikaajalised fookusteemad.
Näiteks on olulise teemana hea välja tuua riiklik tähtsündmus (Eesti Vabariik 100), suurem õppus (Kevadtorm), riikide ülesed koostööprojektid (Rail Baltica) või konverents (Digisummit)
- Veebilehel kuvatavaid olulisi teemasid on mõistlik jagada valitsemisala siseselt ja põhjendatud juhtudel ka üleselt (Eesti Vabariik 100).
- Pildikarusell ehk slaider võimaldab vaates korraga esile tuua kuni neli teemat.
- Minimaalne teemade arv on 3, maksimaalne 10.
Sotsiaalmeedia infovoogu on soovitatav kasutada avalehel (asutuse kanal), lisaks võib seda teha ka ka sisulehtedel (teemakanalid).
Infovoog muudab veebilehe värskeks ja näitab veebilehe pidevat muutumist. Sotsiaalmeedia postitused on kuvatud pildikaruselli ehk slaiderina.
- Infovoog toetab üheaegselt mitut sotsiaalmeedia kanalit korraga
- sotsialameedi kanalit indikeerib ikoon
|
|
|
|
Tänapäeva poliitikakujundamisel on suur osa kodanikel ja kodanikuühendustel.
Heas poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö.
Osapoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab.
Iga avalehe alumises osas on kaasamise plokk mis on selgesti eristatav teistest plokkidest. Siin julgustatakse külastajat kaasa rääkima ja sotsiaalmeedia kontosid jälgima.
- Jalus koosneb kolmest osast, vasakul uudiskirjaga liitumise võimalus ja sotsiaalmeedia nupud, keskel on asutuse ametlikud kontaktid ning paremal lingid.
- Uudiskirja liitumist ei ole võimalik eemaldada, samas ei sea see regulaarest kohustust uudiskirja saatmiseks.
- Lingikogusse ei tohi lisada ega korrata veebilehe sisulist infot. Tegemist on veebilehe keskkonna või valitsusportaali kohta käiva info koondamiseks mõeldud viidetega.
Navigatsioon
Veebilehe navigatsioon on tegevuspõhine ja üles ehitatud kasutaja loogikast lähtudes,mitte asutuse struktuurist.
Esimese taseme menüü
Esimese taseme menüüs on 3-4 tegevusvaldkondi kirjeldavat menüüpunkti ning lisaks menüüpunkt „Asutus, uudised ja kontaktid“.
Esimese taseme menüüpunktide nimed koosnevad mitmest teemast (näiteks Haridus, teadus ja keel), mis menüüpunkti sees peituvad (menüü pealkirjad peavad olema kahel real).
Eraldava joone taga on maksimaalselt kaks teise iseloomuga menüüpunkti. Näiteks asutuste üleselt kokku lepitud üleriigiline teema "Eesti Vabariik 100" või asutusele oluline kampaanialink.
Menüü teine ja kolmas tase
Menüü on maksimaalselt kolmetasemeline. Menüü peab olema tasakaalus ehk iga menüüpunkti taga leiduv informatsioon ja selle struktuur on ligikaudu samas mahus (3. menüütasemes on maksimaalselt 12 punkti).
Veebilehel kajastatavad teemad peavad katma valdkonna tervikuna, mitte kajastama ainult seda, mis on kohustuslik veebilehele üles panna. Vältima peab kasutaja jaoks loogilise teekonna lõhkumist.
1. taseme avatud menüü ehk megamenüü koondab 2. ja 3. taseme menüüpunkte. 2. ja 3. taseme menüüpunktid käituvad valides järgmiselt:
2. taseme menüüpunkt avab teemalehe (landing page), mis juhatavad sisse 3. taseme sisulehte;
3. taseme menüüpunkt avab otse sisulehe.
Ühes lingigrupis olevad 2. ja 3. taseme menüüviited kuvatakse artikli avamisel selle päises, külastaja ei pea valdkonna teiste artiklitega tutvumisel megamenüüd uuesti avama
Palju infot
Teemaleht koondab selle valdkonna sisulehed lühiülevaates (2. taseme menüüst avanev landing page). See tagab külastajale ülevaate käsitletavatest teemadest ja suunab lugejat neid sisulehti tarbima.
Kui veebilehel on kasutatud sissejuhatavaid teemalehti, siis tuleb seda tehe läbivalt kõikides menüüdes.
Vähe infot
Megamenüüs saab kombineerida erinevaid elemente: Kui megamenüüs on vähe infot, siis peab kasutama pilti või sissejuhatust, et luua tasakaalus ja informatiivne menüü. Tühja sinist välja ei tohi jääda.
Veebileht mobiilis, külastaja peab saama tarbida veebilehe infot sõltumata seadmest.
Veebilehe info skaleerub automaatselt. See tagab, et veebileht näeb hea välja ja sealne info on võrdväärselt tarbitav nii lauaarvutist, tahvlist kui mobiilist
Viimati uuendatud 12.12.2023
