Selge keel aitab kirjutatut mõista
Hea veebitekst on lihtne, selge ja mitmekesise sõnastusega, järgib õigekirjareegleid ega sisalda tarbetut kantseliiti
-
Ole sõbralik, selgitav ja kaasav sõltumata teemast ja lugejast.
-
Koosta tekst selliselt, et olulist infot oleks võimalik leida ka kiirustades. Külastaja otsib tekstist teda kõnetavaid ja talle tuttavaid elemente, tal ei ole aega süveneda.
-
Lauseehitus olgu võimalikult lihtne ja jõukohane 9. klassi õpilasele.
-
Terminikasutus olgu selge ja järjepidev, lühendeid tuleb selgitada, vajadusel kasutada rahvakeelseid nimetusi (näiteks koolieelne lasteasutus ehk lasteaed).
-
Ära loo massiivseid tekstimüüre, lohisevad ja liigendamata tekstid veebis ei toimi. Heaks tavaks on 10–15 sõnalised laused, vahepealkirjad, loetelud jm.
Tekst on selge, kui selle lugeja
- leiab tekstist endale vajaliku;
- mõistab seda, mille ta leidis ja
- saab leitud teavet kasutada.
Ideaalne veebitekst on selge, lihtne ja mitmekesise sõnastusega. Seetõttu:
- eelista võõrsõnale omasõna;
- väldi toortõlkeid;
- kasuta võimalikult täpse tähendusega sõnu ja väljendeid;
- kui pole põhjust kasutada mitmust, eelista ainsust;
- ole terminite pruukimisel järjepidev, vajadusel selgita.
Teksti liigendamine
Pealkiri annab edasi teksti kõige olulisema sõna või mõtte.
Hea pealkiri on lühike, vastab teksti sisule ja on üheselt mõistetav. Ta on teksti kõige olulisem element, sest lugeja otsustab pealkirja põhjal kogu teksti kasulikkuse üle. Väga praktilise iseloomuga tekstide puhul võib kasutada ka küsivaid pealkirju, kuigi enamasti piisab nominatiivsest pealkirjast.
- Sõnasta pealkiri läbi peamise märksõna. Märksõnale lisa juurde kuueseitsme sõnaga seos sisutekstiga (näiteks „Haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheajad 2019“, märksõna on koolivaheaeg).
- Ka lühike ja sisutu pealkiri on kasutu. „Seadusest tulenevad õigused“ ei ütle midagi. Küll aga „Kuidas omandit kaitsta?“
- Lühike – kuus-seitse sõna
- Sisuline – kõige olulisem on öeldud
- Otsingusõnaga – sisaldab kõige olulisemat otsingusõna
- Selge – üheselt mõistetav esimesel lugemisel
Koosta juhtlõik peale sisuteksti valmimist. Juhtlõik peab olema katkestusteta loetav, see seob kokku kuni 2 lausega kogu sisuteksti.
- Halb näide: Pikk ja segane juhtlõik koos väheütleva pealkirjaga peletab, ega lahenda probleemi.
- Hea näide: Hea juhtlõik on selge ja konkreetne, sisaldab olulist otsingusõna ning vastust võimalikule küsimusele (Kui suur on sünnitoetus?).
- Liigenda sisutekst, see aitab teksti lihtsamini lugeda, leida vajalikku infot ning jagada pikka teksti loogilistesse osadesse.
- Lõik peab sisaldama teema kõige olulisemat otsingusõna ja väljendama ühte mõtet kuni 4 lausega.
- Uut teemat alusta vahepealkirjaga, mis ühtlasi täidab ka sisukorra rolli. Kasuta loendit, kui info on kindlas loogilises järjekorras.
Abimaterjalid
Üldisi keeleabiallikaid
- Eesti Keele Instituudi koondotsing (ei uuendata enam; sisaldab ÕS-i)
- Eesti Keele Instituudi järjest täiendatav ühendsõnastik, sh terminibaasid (ei sisalda ÕS-i)
- Eesti Keele Instituudi teatmik
- Eesti Keele Instituudi isikunimeandmebaas
- Maire Raadik. Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat (Eesti Keele Instituut; väga palju eri tüüpi tekstide näiteid)
- Katrin Kern. Nõuandeid toimetajale (lühinõuanded teksti, nt aastaraamatu toimetamise kohta, Digarist allalaaditav)
- Kõik keelehooldekeskuse nõuandevihikud
- Eesti Keeletoimetajate Liidu keelenõuanded rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“
- Euroopa Liidu terminibaas IATE
Selgekeelsus vs kantseliit
- Valitsuse määrus „Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“
- Selge suhtluse edendamine Eestis: www.selgesõnum.ee (sh ettekannete salvestised)
- Helika Mäekivi. Keerukast klaariks (kõige värskem ja terviklikum nõuandeallikas kantseliidiga võitlemise teemal, Digarist allalaaditav)
- Jane Ester, Maris Vainre. Riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja soodustavate tegurite väljaselgitamine. Kokkuvõte. Praxis
- Euroopa Komisjoni selge keele juhis „Kirjuta selgelt“
- Helika Mäekivi. See paha kantseliit
- Janice (Ginny) Redish. Tulemuslik infoedastus: planeerimine ja hindamine. Selge kommunikatsioon. Artiklite kogumik
- What is plain language? (rahvusvahelise selgekeelsuse ühenduse veebisaidilt)
Juurdepääsetavus. Lihtne ehk arekeel
Lihtsustatud keel inimestele, kellel on raskusi lugemise või teksti mõistmisega
- Mis on lihtne keel? ning selge keele ja lihtsa keele võrdlustabel (lihtsas keeles uudised, Arusaamise Agentuur)
- MTÜ Arusaamise Agentuur veebisait
- MTÜ Vaimupuu veebisait, sh lihtsas keeles materjalid
- Informatsioon kõigi jaoks. Euroopa standardid informatsiooni lihtsalt loetavaks ja mõistetavaks muutmiseks (illustreeritud kogumik lihtsas keeles)
Viimati uuendatud 11.12.2024
