Igaüks teist on parim ekspert oma valdkonnas ning just teie ise saate ja oskate meie veebide sisu kõige õigema ja ajakohasema infoga täita. Need ajad, kus IT või avalike suhete üksuses oli palgal veebitädi või -onu, on ammu läbi. Veebileht on iga teenistuja võimalus selgitada avalikkusele, millega ja miks me tegeleme ning seeläbi suurendada avatust riigivalitsemises. 

Siin taustal on valitsusportaali enda koduleht, nimetame seda demosaidiks. See saab teile kõigi kõige suuremaks sõbraks. Me oleme otsustanud, et keeldudest koosnev stiiliraamatu fail ja kiirelt aeguvad juhendid ei kanna oma eesmärki. Demoleht on koht, kust saab alati ajakohast abi. Demolehe peatoimetaja on Ardo, kui teil tekib küsimusi või täiendusettepanekuid, siis võib julgelt Ardole kirjutada või anda lehelt otse endast märku. 

Aga ma tuleks korra tagasi, et mis see VP üldse on, kelle jne. Valitsusportaal on valitsuskommunikatsiooni selgroog. Täna on VP lahendus kasutusel kõikidel ministeeriumidel, lisaks ligi 30 rakendusasutusel, kokku 48 veebi. VP lahendus on riigisekretäri välja antud valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhise alusel kohustuslik kõikidele valitsusasutustele. Valitsusportaali loomisel 2012. aastal seati 2 eesmärki: efektiivne infovahetus ja tõhus ressursikasutus. Esimese eesmärgi täitmise fookuses on veebikülastaja ja vajaliku info leitavus; teist eesmärki aitab täita mugav haldusliides sisutoimetajatele ning asutuste üleselt kasutatavad universaalsed lahendused. 

Kuidas kodanik või partner leiab endale vajaliku info, riigi sõnumi kõige lihtsamalt üles? Peamine suhtluskanal peab olema riigiasutuse veebileht; alles seejärel tulevad e-kirjad ja muu otsesuhtlus. Seepärast ongi oluline, et riik pakub oma infot kindlas kohas, kindla struktuuri ja oodatava kvaliteediga. Üks kiire näide ka: enne VP kasutuselevõttu oli meil ca 1500 erinevat veebilehte riigi kogutava info ja sõnumitega, kusjuures iga veebileht oli üles ehitatud just selle loogikaga, mis veebilehe loojale meelepärane oli. Tulemuseks oli, et näiteks kontaktide leidmiseks pidi iga veebikülastaja esmalt “aklimatiseeruma” uue veebilehega, st leidma vajaliku lingi kas päisest, küljemenüüst või jalusest. Täna on õnneks kõigi valitsusportaali stiiliraamatu järgi ehitatud veebilehtedel kontaktid alati leitavad ühest kohast – asutuse, uudiste ja kontaktide menüüst. 

Aga tulen tagasi veebikülastaja infotarbimise harjumuse juurde. Kuidas teie infot otsite? Kuidas oskate minna teile vajamineva teenusepakkuja veebilehele? Muidugi, otsite! Otsing on ka valitsusportaali kõige kesksem tööriist veebikasutajale. Mida veel silmas pidada veebikülastaja seisukohast? Veebikülastaja ei loe veebilehte kui raamatut! Veebileht peab olema üles ehitatud struktureeritult, seal peavad olema pealkirjad, vahepealkirjad, märksõna-rõhutused, ühetaolise info kokkupakkimise võimalused jne. Teisisõnu, veebikülastaja loeb lehte diagonaalis, otsides temale olulist märksõnu. 

Teine, võib-olla harjumatu veel mõnedele, valitsusportaali oluline uuendus ja teenus on just info endale tellimise võimalus. Mis see tähendab? See tähendab, et inimene ei pea käima valitsuse veebides uurimas, kuidas ja miks Eestit valitsetaks. Inimene saab tellida endale uudiskirja, mis teavitab teda valitsuse otsustest ja sammudest. Samuti ootab ta valdkondlikke uudiskirju, mida me veel kahjuks vähe toodame. 

Lõpetuseks osutan ma valitsusportaali veebilehtede nö pidamise mudelitele.  

Tänasel päeval ei pea me muretsema oma veebilehe majutmise või turvamise pärast. Nii riigikantseleile kui kõikidele teistele VP lahenduse kasutajatele osutab veebide keskset haldus- ja majutusteenust RaMi IT maja RMIT. Koostöös nendega olema valitsusportaalist kujundanud töökindla ja väga võimeka tööriista. 

Vastavalt kokkulepitud haldusmudelile ongi mudelil kolm osapoolt: RMIT haldab ja majutab platvormi, asutus loob ja haldab veebilehe sisu ning Riigikantselei kui valitsuskommunikatsiooni korraldaja koordineerib VP arendamist. Riigikantselei on kondanud kõik VP veebilehtede peatoimetajad Digikommunikatsiooni töörühma. Töörühm käib koos kord kuus ning just seal sünnivad arendusotsused ja uued arendussuunad. VP ei ole kunagi valmis, me igaüks saame seda arendada, luues just endale ja oma valdkonna esindajatele parimad veebilahendused.

Teemapunkti viited:

Stiiliraamat

Haldus- ja majutusteenus

Arendusmudel

Digikomm töörühm

Valitsusportaali menüül on neli taset.  

• Menüü 0-tase – viide juurdepääsetavuse tingimustele, eesti.ee, valitsus.ee, ministeeriumid, valitsemisala asutused – kohustuslikud. Saab viidata enda haldusala asutustele. Lehe keeled: EST, ENG, RUS.  

• Menüü I tase – kuni kuus menüü punkti, mis koosnevad mitmest sõnast (mitu valdkonda, märksõna) ja kindlasti kahel real. I tase annab ülevaate, mis teemasid veebilehel käsitletakse. Lisaks põhipunktidele on võimalik kasutada nö kampaanialehele viidet (koroonakriis vms, saab viidata nii sisse kui välja). Kui asutuse tegevusega seotud menüüpunkte endid on juba kuus, siis esimesena jätta ära nö kampaanialehe viide.  

• I taseme alt avanev megamenüü (sinine taust) tuleks hoida tasakaalu sisu mahu osas. Kui mõnes menüüpunktis on viiteid vähem, siis võib sinna tasakaaluks lisada täiendavat teksti või pilti (niisama teksti/pildiga sisustamine ei ole vajalik). 

• Megamenüü jaotub tulpadeks, maksimaalselt 4 tulpa, mille ülesandeks on siduda valdkonna erinevad sisulehed tervikuks. 

• II tase on valdkonna maandumislehena ja III tase sellega seotud sisulehed, nö rohujuuretasand; IV menüütasandit ei ole. 

• II taseme puhul jälgi läbivalt, kas menüüpunktil klikates avaneb valdkonna maandumisleht või mitte – läheneda võib nii või teisiti, kuid hea, kui, kasutus on läbiv ja kasutajale arusaadav.  

• Hoia menüüpunktide nimetused võimalikult lühikesed, aga seejuures täpsed! 

Teemapunkti viited:

Lehe navigatsioon

0-taseme navigatsiooni haldus

I, II ja III taseme menüüde haldus

Kui üldised valitsusportaali printsiibid ja veebilehe selgroog ehk navigatsioonist on läbi vaadatud, avaleht on oma olulisuses kolmas, mis eelnimetatud teemad kokku võtab.

Avaleht:  

• Avaleht on veebilehe kõige väärtuslikum pind terves ulatuses, see tervitab külastajat esimesena, see peab olema ülevaatlik ja atraktiivne. 

• Avaleht koosneb infoplokkidest, mis järjestuvad aktuaalne/oluline põhimõttel - uudiste infoplokk on alati esimene, kuna selles sisalduv info muutub kõige tihedamini. 

• Avalehe osad infoplokid on kohustuslikud (uudised, oluline, kaasamine) - selle mõte on külastajale tekitada äratundmisrõõmu ja julgustab sisu tarbima, sõltumata valitsusasutuse veebilehest, kuhu ta parasjagu sattunud on. Külastaja ei pea teadma, mis on selle asutuse põhitegevus, külastaja peab suutma jõuda infoni, mida ta vajab või milets huvitatud on. 

• Avalehte ei ole mõistlik koormata pikkade ja lohisevate tekstilõikudega, kuid teatava tasakaalu

Teemapunkti viited:

Avalehe ülesehitus

Avalehe infoplokid

Praktiline osa: Kõikidel RMIT-i keskses teenuses olevatel asutustel on kaks keskkonda LIVE keskkond, mille toimetamine toimub haldusaadressilt Prelive ja testkeskkond. Prelive nimetus on loodud infoturbe kaalutlustel, kuna sinna on juurdepääs vaid asutuse sisevõrgust. See välistab võimalikud ründenõrkused meie aluplatvormile. Testkeskkond on harjutamiseks ja ideede katsetamiseks. Testkeskkonna puhul tuleb silmas pidada, et selle sisu on ajutise loomuga (testkeskkonna andmeid võidakse RMIT-i poolt LIVE keskkonna andmetega üle kirjutada) ja LIVE jaoks ei saa testkeskkonnas loodud üle tõsta (harjuta, kuid ära viimistle lõpuni).  

• Sisuloomeks on vaja autentida ennast, pöördumisel suunatakse sind TARA autentimisteenusesse, mis pakub võimalike variantidena välja ID-kaart, mID või Smart-ID valikud.

• Kasutajaprofiil on esimene, mida kuvatakse peale sisselogimist. Kasutajaprofiili andmed tuleks soovituslikult ära täita (nimi, profiilipilt, e-post), see annab võimaluse oma kontakti mugavalt artiklisse lisada või hoopis näidatakse neid andmeid uudise all automaatselt. Saate oma profiili lisada ka umbisikulisi andmeid nt asutuse pressikontakt ja kasutada pildina vappi.

• Olemasoleva sisu muutmiseks on kaks viisi 1. haldusmenüü Sisu/Content vaatest või 2. Navigeerida ennast muudetava artiklini ja valida sealt nupp "Muuda". 

Teemapunkti viited:

Halduskeskkonda sisenemine

Veebilehe haldusmenüü

Tänasel infoajastul on oluline juba ainuüksi infoformaadi põhjal teha otsus, kas seal võib sisalduda minule vajalik info. Ja seepärast on VP-s loodud erinevad sisutüübid. Peamine sisutüüp on loomulikult artikkel, teine universaalselt kasutatav ja arusaadav sisutüüp on uudis. VP-s lisanduvad veel spetsiifilised sündmus, profiil ja infoteade.

Artikli kohta räägib Küllike kohe pikemalt, kuid üldiseks teadmiseks siis, et sellesse vormi valatakse just pikem ja kestvam sisu, on selleks siis valitsuse koosseis, tegevusprogrammi täitmise seire kui ka rohepöörde sõnastik. Oluline on, et artikkel võimaldab mahutada raamatu- või infosüsteemijagu infot, selle ülesehitus on väga paindlik ja võimaldab kasutada mitmeid sisukomponente. 

Uudis, mis on teine peamine sisutüüp, on seevastu lühike ja ühetaoline. Muuseas, uudise saab saata veebilehelt ka uudiskirja tellijatele välja, ning seepärast peab see olema disainitud postkastide-sobilikult, so ilma liigse disainita. 

Sündmus on infoesitamise formaat kalendrisse ning profiil aitab kompaktselt esitada infot isiku kohta, olgu selleks siis peaminister, riigisekretär või isegi mõni Eesti haldusüksus. Infoteade on sisuliselt veebilehe lendleht, st sellega saab esitada infot, mis ilmtingimata ülejäänud veebilehega ei haaku. Üheks näiteks on endiste riigivanemate kiri.

Teemapunkti viited:

Valitsusportaali sisutüübid

Artikkel ehk sisuleht  

• Kui artikkel on seotud menüüga, siis on artikli küljes alati sellega seotud menüüplokk. 

• Ära karda pikka artiklit, aga tee selle lugemine kasutaja jaoks võimalikult mugavaks ja loogiliseks. 

• Artikkel koosneb komponentidest. Kaks peamist sisukomponenti on tekstilõik ja horisontaaljaotus – neist räägib Ardo järgmises plokis lähemalt. Toimetaja jaoks on horisontaaljaotus peamisi tööriistu, mille abil artiklit liigendada, sisu esile tõsta ja loogiliselt järjestada.  

• Sisulehte luues väldi pikki tekstimassiive, ja pea meeles, et veebikülastaja ei loe teksti rida-realt, vaid skaneerib F-tähe kujuliselt (pikemalt vaadatakse lehe ülemist osa ja vasakut serva), otsides enda jaoks olulisi või tuttavaid märksõnu. 

• Veebitekst ei ole dokument, vaid võtab lühidalt kokku kõige põhilisema info – dokumendi saad tekstile vajadusel lisada.  

• Nii nagu avalehe puhulgi rääkisime, ka sisulehte tehes aktuaalne-oluline-taust põhimõte, visualiseeri, üldista, kasuta eri komponentide võimalusi (vaata ülevaadet demosaidilt). 

• Ära katkesta lugemist, viited, dokumendid jne lõppu. Arvesta, et veebis ei loeta tekste plokkide viisi “läbi” ja kui suunad külastaja liiga vara viitega veebist välja, võib tal oluline info saamata jääda.  

• Kui oled leidnud “ideaalse” mustri sisukomponentidest, siis kasuta seda veebilehel läbivalt.

Teemapunkti viited:

Sisulehe ülesehitus

Paar sõna ka veebiteksti koostamisest. Alustuseks koonda materjal, mis peaks sisulehele tulema ja mõtle läbi, kuidas seda loetavalt ja loogiliselt esitada. Pea meeles, et veebikasutajate tase ja teadmised on erinevad ja veebiteksti ei loeta nagu raamatut, vaid sirvitakse, et leida endale vajalikku infot.  

Pealkiri olgu lühike ja andku edasi artikli kõige tähtsam mõte, juhtlõigus too esile kõige olulisem või aktuaalsem info. Kasuta kindlasti pealkirju / vahepealkirju õiges järjestuses, alustades h1, pealkiri ei ole mõeldud teksti esiletõstmiseks (näiteks ei tohiks panna tervet lõiku vormingusse h5, kuigi see võib kujunduslikult ilus tunduda). Olulist saad esile tuua tsitaadina, loendeid, skeeme, graafikuid kasutades. Lisa pildimaterjali, ära unusta alt-txt välja täita! 

Kirjuta veebitekst selges ja ilusas eesti keeles, eelistades alati lihtsamaid konstruktsioone keerulisematele-bürokraatlikumatele. Mõtle teksti kirjutades, millist infot kasutaja otsib ja mis sõnu ta otsides võiks kasutada (näiteks haigusleht vs töövõimetusleht, raha vs ressursid jm). Bürokraatliku slängi kasutamine ei muuda teksti kuidagi tähtsamaks ega ametlikumaks! Kui kahtled, otsi abi avalikest keeleallikatest.

Teemapunkti viited:

Veebitekstide koostamine

Praktiline osa artikli loomiseks:  Olemasoleva sisu muutmine, toimub  /content vaadest, mis on avatav haldusmenüü esimesest punktist "Sisu" (osades veebides on menüüpunkti nimetuseks "Content"). See vaade koondab kõiki sisukirjeid (sõltumata sisutüüpidest), milles on võimalik sisu otsida, filtreerida. Silmas tuleb pidada, et veebilehe iga keele jaoks on alati eraldi kirjetena selles vaates. Sisu muutmiseks on iga kirje lõpus nupp "Muuda". Kui oled loonud hea ülesehitusega artikli, siis saab seda ka kloonida ja uue aluseks võtta.

• Kõikidel sisutüüpidel on universaalsed osad (redaktsioonid, avaldamise ajatamine, viitelingi lihtsustamise võimalus, autori info) päises ja parempoolses sektsioonis.

• Sisu loomine toimub sisukomponentide ehk sisuplokkidega. Sisukomponente on saab lisada, järjestada, paljundada ja kombineerida oma vajadustes järgi. Sisuploki valimisel tuleb läbi mõelda vajadus, kuna sisukomponente on palju ja loodud konkreetse eesmärgi täitmiseks.

• Sisukomponentidel on olemas lisaks ka käitumismäärangud, mis võimaldavad nt täiendavaid vahejooni tekitada, muuta taustavärvi, panna pilti avanema suurelt või linginda jpm. 

• Kõige olulisemad sisukomponendid on "Tekstilõik" ja "Horisontaaljaotus". Tekstilõik omad mitmeid võimalusi tekstide kujundamiseks ja horisontaaljaotid horisontaalse liigenduse tekitamiseks.

• Populaarsed sisukomponendid on veel "Akordion" (võimaldab infot kihiliselt ja kompaktselt esitada), "Ajajoon" (visualiseerida infot protsessi või ajateljel) ja "Meedia" (lisada pilte ja viiteid videotele). Testkeskkonnas on võimalik katsetada kõiki sisukomponente, juhiste menüüpunktide all on demo lehel toodud kirjeldused ja näited. 

• Sisutüüpide jaluse universaalosadeks on seotud viited, dokumendid (mõlemad on täiendava info esitamiseks ja avalikus vaates alati ühes kohas), märksõnad ja otsinguplokk (võimaldab siduda sisu otsingu tulemustesse eraldi kasti).

Teemapunkti viited:

Sisutüüpide universaalsed osad

Kaks peamist sisukomponenti

Sisukomponent Akordion

Sisukomponent Ajajoon

Seotud viited ja failid jaluse regioonis

Näide otsingukasti kasutamisest ja sidumisest otsisõnaga "Kaja Kallas"

• Kui sisu loodud, siis kuidas see muuta leitavaks. Kasuta tekstides sõnu ja fraase, mida antud teemas võidakse otsida, täida artikli lõpus oleva otsingukast. 

• Märksõnad on olulised, need võimaldava tekitada veebilehele seoseid sõltumata navigatsioonist

• Märksõnu saab esile tõsta, mis võimaldab sisu lõppu seotud teemade ploki tekitada.

• Märksõnade peale saab ehitada viiteid nt suunata külastaja juba ette defineeritud sisulle.

• RMITi teenuses olevatel veebidele pakutakse otsingu tulemustes vasteid teistele välisveebidele - proovige nt valitsus.ee veebis otsida terminit "juhiluba" ja otsingutulemuste lõpus on kuvatud ka Transpordiameti veebi vasted.

Teemapunkti viited:

Märksõnad

Näide valitsus.ee lehelt otsingusõnaga "juhiluba"

Lõpetuseks: Veebide sisuline ajakohasus, iga toimetaja käib oma sisu vähemalt kord aasta üle, soovitavalt sagedamini. 

PEATOIMETAJA 

• Haldab ja juhendab sisutoimetajaid;
• Koordineerib sisutoimetajate tööd; 
• Vastutab avalehe ja menüü eest  
• Määrab reeglid veebilehe suhtlemiseks portaali teiste veebidega.  

  
SISUTOIMETAJA  

• Loob, uuendab ja arhiveerib veebisisu