Käsiraamat luuakse menüüst Sisu - Käsiraamatud.
Esmalt tuleb alustada käsiraamatu artiklitest, lehekülgedest. Ühte artklisse on võimalik sisu luua üldiste sisukomponentide abil.
Kui artiklid on loodud, siis tuleb luua käsiraamatu sisutüüp ning lisada artiklid sellega. Käsiraamatu artikleid saab lisada kuni neli hierarhilist taset.
Käsiraamatud üldistes seadetes saab märata genereeritava PDF faili päise ja jaluse infot (nt austuse logo, aadress) ning luua ka tiitellleht.
Search results for ""
1 | 1
1.3. Õigusaktide loetelu
- Aadressiandmete süsteem – 1. juulil 2021. a jõustus hetkel kehtiv Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 "Aadressiandmete süsteem" (edaspidi ADS-i määrus), mis sätestab aadressiandmete süsteemi, sealhulgas koha-aadresside määramise ja esitamise, aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise ühtsed põhimõtted. Nimetatud määrusega kehtestatud muudatustega saab tutvuda seletuskirjas. Aadressiandmete süsteemi haldamisega tegeleb Maa-ameti aadressiandmete osakond (vt seletuskiri).
- Keeleseadus – vastu võetud 23.02.2011. a (RT I, 18.03.2011,1), jõustunud 1.07.2011. a. Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest.
Keeleseaduse § 3 määratleb eesti keele staatuse:
(1) Eesti riigikeel on eesti keel.
(2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.
(3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.Keeleseadusest tulenevalt peavad Eesti koha-aadressid vastama eesti keele reeglitele, samuti peab vastama reeglitele õigusaktide sõnastus. Koha-aadressides ja kohanimedes on lubatud kasutada murdekeelseid sõnu, sest ka murded on eesti keele osa.
- Eesti kirjakeele normi rakendamise kord – Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. a määrus nr 71. Eesti Keele Instituut annab nõu kirjakeele normi kohta ning on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ja tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus. Kui kellelgi on kahtlusi, kas määratav kohanimi või koha-aadress vastab keeleliselt nõuetele, siis on võimalik pöörduda seisukoha saamiseks Eesti Keele Instituudi poole.
- Kohanimeseadus – vastu võetud 5.11.2003. a (RT I 2003, 73, 485), jõustunud 1.07.2004. a. Kohanimeseadus reguleerib Eesti kohanimede määramist ja kasutamist ning selle üle järelevalve tegemist.
- Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord – Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 226.
- Kohanime vormistamise ja kasutamise kord – riigihalduse ministri 15.01.2016. a määrus nr 2.
- Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus – vastu võetud Keskkonnaministri 07. detsembri 2020. a määrusega nr 57, jõustunud 11.12.2020. a.
- Nimeteadusliku usaldusasutuse määramine – Vabariigi Valitsuse 07.03.2005. a korraldus nr 124, mille kohaselt määratakse nimeteaduslikuks usaldusasutuseks Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Instituut annab nõu kirjakeele normi kohta ning on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ja tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus. Kui kellelgi on kahtlusi, kas määratav kohanimi või koha-aadress vastab keeleliselt nõuetele, siis on võimalik pöörduda seisukoha saamiseks Eesti Keele Instituudi poole.
- Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistava tähetabeli kehtestamine – haridus- ja teadusministri 20. novembri 2008. a määrus nr 64, millega kinnitatakse tähetabel Eesti kohanime kirjutamiseks vene tähestikus. Eesti kohanime kirjutamisel muus mitteladina tähestikus, mille kohta tähetabel puudub, on nimekuju fikseerimise aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse (EKI) ekspertiis.
- Haldusmenetluse seadus – vastu võetud 6.06.2001. a (RT I 2001, 58, 354), jõustunud 1.01.2002. a. Haldusmenetluse seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.
- Avaliku teabe seadus – vastu võetud 15.11.2000. a (RT I 2000, 92, 597), jõustunud 1.01.2001. a.
- Maakatastriseadus – vastu võetud 12.10.1994. a (RT I 1994, 74, 1324), jõustunud 8.11.1994. a (v.a § 3, mis jõustus 1.01.1995. a).
- Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus – vastu võetud 22.02.1995. a (RT I 1995, 29, 356), jõustunud 27.03.1995. a, osaliselt 1.09.1995. a.
- Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord – vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määrusega nr 335 (RT I 2004, 82, 550), jõustunud 05.12.2004. a.
- Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – vastu võetud 2.06.1993. a (RT I 1993, 37, 558), jõustunud vastavalt §-le 67.
- Ehitusseadustik – vastu võetud 11.02.2015. a (RT I, 05.03.2015, 1), jõustunud 1.07.2015. Ehitusseadustik reguleerib ehitise kavandamist, ehitamist, kasutamist ja korrashoidu ning ehitisregistri pidamise põhialuseid. Seadustik sätestab muuhulgas ka tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. Muuhulgas reguleerib ehitusseadustik ka teede tähistamist siltide ja suunaviitadega.
- Ruumiandmete seadus – vastu võetud 17.02.2011. a (RT I, 28.02.2011, 2), jõustunud 10.03.2011. a.
Käsiraamatu artikli viimane uuendus 20.09.2024
Käsiraamatu haldamise juhis
Sisu -> Käsiraamatud -> Add Handbook Article
- Määra artiklile pealkiri
- maksimaalne tähemärkide arv 255
- Vali tõlke keel
- Lisa artiklisse sisu
- juhul, kui tekstilõigu komponenti ei ole soovitud artiklis vaja, siis saab selle eemaldada "lükka kokku" kõrval oleva "kolme mummu" menüü kaudu
- "lisa komponent" valiku alt saab lisada artiklisse täiendavaid sisukomponente
Sisu -> Käsiraamatud -> Add Handbook
Kui käsiraamat on juba eelnevalt loodud, siis liigu punkt 6 juurde.
- Määra käsiraamatule pealkiri
- maksimaalne tähemärkide arv 255
- pealkirja välja tühjaks jätmisel kuvatakse käsiraamatu avalikus vaates automaatselt käsiraamatu artikli pealkirja
- Vali tõlke keel
- Vali käsiraamatu päise pilt
- Kuna veebilehe kasutajal on võimalik tervet käsiraamatut või mingit kindlat käsiraamatu artiklit PDF formaadis alla laadida, siis saab PDFi visuaali kujundada lisades:
- PDF tiitellehe pildi
- PDF päise pildi
- PDF jaluse pildi
- Täiendavalt on võimalik valida
- Kas kuvatakse veebilehele lisatud asutuse logo PDF tiitellehel?
- Kas kuvatakse illustratsiooni PDF tiitellehel?
- Kas artiklite automaatne numeratsioon lubatakse või mitte?
- "Käsiraamatu Sisu" plokis, tuleb siduda eelnevalt loodud artiklid käsiraamatuga, määrates väljakuvatav pealkiri ja "Handbook article" väljale tippides soovitud artikli nimetus (avaneb rippmenüü ning tuleb klikkida soovitud artikli nimel).
- "add item" valiku alt saab lisada täiendavaid ariktleid
Mine uue loodava lehe või juba olemasoleva lehe edit vaatesse
- Leia valik "Lisa komponent"
- Leia avanenud vaatest käsiraamatu moodul ja vajuta "lisa" nupule
- Sisesta "Handbook" väljale käsiraamatu nimetus, mille soovid lehele lisada
- Salvesta
Mine käsiraamatu edit vaatesse
- Leia ülesse käsiraamatu sisu
- Soovitud artikli kustutamiseks, vajuta kolmele täpile ning seejärel nupule "Eemalda"
- Salvesta
Viimati uuendatud 30.10.2025
