Koolituse teemad:
- Mida tähendab selgekeelsus ja milliseid valdkondi see hõlmab?
- ISO standard 24495-1. Plain language (2023). Neli juhtpõhimõtet
- Mis on kantseliit ja miks tuleb sellest hoiduda?
- Mis täpsemalt halvendab veebiteksti loetavust?
- Me peame rääkima lühenditest, terminitest ja võõrsõnadest
- Nõuandeid inglise mõju märkamise kohta
- Mitu sõna võib olla lauses, et see oleks selge? Aga lõigus? Tekstis?
- Veebiteksti eripära selgekeelsuse vaatenurgast (sh märksõnastamine)
- Kust otsida ise keeleabi?
Koolitab Kristel Ress: ettevõtja (OÜ Päevakera), keelekoolitaja, kutseline keeletoimetaja ja kommunikatsioonispetsialist. Põhikohaga töötab ta Tartu Ülikooli grandikeskuses kommunikatsiooni koordinaatorina. Praktilist keeletööd alustas ta Euroopa Keskpangas terminoloogi-keeletehnoloogina, eestikeelseid tekste on toimetanud alates 2004. a. Alates 2010. a on andnud eesti keele koolitusi ettevõtjatele, riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajatele, Euroopa Liidu tekstide tõlkijatele-toimetajatele ning keelenõunikuna Tartu Ülikooli töötajatele. Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis õigekeelsust ja keeletoimetamist (2012–2021), viimast ka Tallinna Ülikoolis. Tal on eesti keele magistrikraad (2002) ning ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureusekraad (2017, cum laude). Eesti Keeletoimetajate Liidu asutajaliikmena osales liidu esindajana aastaid Eesti Keele Instituudi selge keele edendamise töörühma tegevuses. Keeletoimetaja kutsekomisjoni esimees, valitsuse kommunikatsioonikeskuse reservliige ja Emakeele Seltsi liige.
Kes soovib saata harjutustiku jaoks ebaselge keele näiteid (väljendeid, lauseid, lõike, tekstiosi, viiteid), siis see on väga oodatud. Näiteid kasutatakse loengutes anonüümselt ja sõbralikult. Palume need edastada koos registreerumisega veebivormil või e-postiga kyllike.heide@riigikantselei.ee hiljemalt 4. novembriks.
Lisaks näidetele on oodatud ka küsimused ja ettepanekud koolituse teemadel.
