Osalesid Helen Maria Raadik, Vesta Laansoo, Margo Munner justiitsministeeriuist, Liina Rüütel kaitseministeeriumist, Karl Hallik, Valmar Evert, Charles Kaarel Kern keskkonnaministeeriumist, Merily Remma kultuuriministeeriumist, Laura Laaster, Rauna Paula Runnel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Kaisa Väärtnõu, Arno Reede maaeluministeeriumist, Sigrid Laev, Kadri-Ann Salumäe rahandusministeeriumist, Inga Ilves sotsiaalministeeriumist, Rasmus Miller välisministeeriumist ja Ardo Leemets, Küllike Heide, Gert Uiboaed riigikantseleist.
Kuulajatena olid kutsutud Kristina Kurm keskkonnaametist, Elise Ader HARNOst, Anu Ots Maa-Ametist.
Esinema olid kutsutud Merje Pihlak, Age Teppan, Carmen Aasamets RMITist.
1. Valitsusportaali baas- ja lisateenus järgmiseks aastaks. RMITi poolt tulnud ettepaneku arutelu
Gert Uiboaed tegi kokkuvõte saabunud tagasisidest: uue platvormi kasutamiskogemuse hinnang oli positiivne; platvormi toimetamine/navigatsioon oli tagasiside põhjal loogiline; uuel platvormil on kasutajate hinnangul rohkem tehnilisi tõrkeid; Riigikantselei korraldatud koolituste läbiviimises ja juhendamises nähti arenguruumi olevat; RMITilt soovitakse oluliselt rohkem tuge saada; uue platvormil kasutuselevõtu protsessi hinnati mittesujuvaks; haldus- ja majutusteenusega ei olda rahul; haldus- ja arendusmudelist ei saada rollidest aru; peakasutaja teenust ei soovita.
Lisaks tehti mitmeid väga olulisi ja sisulisi ettepanekuid VP kasutuselevõtu, infovahetuse ja parendus- ja arendustegevuste kohta. Arutame need RMITiga läbi ning tutvustame järgmisel korral töörühma kohtumisel.
Hea on saada teie tagasisidet. Tagasiside vorm jääb avatuks piiramatu ajaks. Ma usun, platvormi tehnilised tõrked on nüüdseks möödanik – iga uus asi vajab sissetöötamist ning kuna tegu ei ole nö karbitootega, siis nii Riigikantseleile kui RMITile on see kogemus olnud väga palju õpetav. Tänaseks päevaks on platvorm juba on olulisemalt stabiilsemem.Riigikantselei on väga tänulik tagasiside eest.
Merje Pihlak: Madise asemel on RMITi poolne VP 2.0 kontakt Age Teppan (age.teppan@rmit.ee ). SAPi kontaktimoodul saab septembri lõpuga valmis. Durpal 9 peale liigume oktoobri lõpuks.
Merje tutvustas kokkuvõtet RMITi poolt osutatud baas- ja lisateenustele. Ta tõdes, et baasteenus on ressursinappuses ning lisateenuseid ei ole tehnilistel põhjustel saanud kas osutada (kõrgem käideldavus) või asutused ei ole valmis neid tellima (peakasutaja teenus). Veninud on mitmetel põhjustel ka parendus- ja arendustööde realiseerimine.
Merje tutvustas baasteenuse hinnastuse ettepanekut (esitlus ja hinnastuskalkulaator on leitav demosaidilt): uus hind praeguste veebilehtede arvu (28 veebi) korral oleks ca 9300 eurot aastas; hind sisaldaks riigipilve taristukulu ja 2 dev.ops töökohta (100 %) ning ühe projektijuhi töökoha; veebide käideldavuse tase tõuseks tasemele K2; projektijuht saaks hakata tegelema ka lisateenuste haldamisega.
Liina Rüütel: Oleme täpselt samas kohas, kus aasta tagasi: soovime K2 taset ja saame selle 50% hinnatõusuga. Kas on võimalik see hinnatõus käia läbi ka VKKK ja kantslerite juurest?
Gert Uiboaed: Digikomm töörühm seda otsust hinnatõusu ega teenuse sisu muutmise kohta ei tee, seda saavadki teha ainult kommjuhid. Kui oleme digikommunikatsiooni töörühmas jõudnud kokkuleppele teenuste ja maksuvuse osas, tutvustame ettepanekut VKKK-s kommunikatsioonijuhtidele. Nemad teevad vastava otsuse. Oluline on, et asutused küsivad endalt, kas kõik ikka soovivad K2 käideldavust; millist tuge vajate RMITilt; kuidas olete seni lahendanud ära peakasutaja (peatoimetaja tehnilise abilise) teenuse; kas olete valmis lisateenuseid RMITist või teistelt parneritelt ostma. Lühidalt, millised on meie ootused teenusele ja sealt kujuneb juba ka baasteenuse sisu ja maksumus.
Loomulikult meil on alati variant, kui leiame, et keskne teenus ei toimi, võime igaüks oma veebid taas eraldi majutada ja hallata. Ühtlasi tähendab see aga, et keskset koodi me ei suuda enam hallata ja kõik need probleemid, mis VP1ga tulid, on taas laual. Lühidalt, otsime enne ikka lahendusi.
Valmar Evert: Millest need instantside käideldavuse probleemid on põhjustatud? Kolme aasta jooksul meil ei ole nii kehva teenust olnud veebide osas.
Merje Pihlak: Kui on huvi, teeme tehnilisema koosoleku, kuhu kaasame ka arhitektid ja arendajad. Nemad oskavad lõpuni lahti selgitada teenuse ostutamise tehnilised kitsaskohad ja juba realiseeritud või planeeritud lahendused.
Inga Ilves: Soovime infot versiooniuuenduste kohta, samuti katkestuste toimumiste ja nende põhjuste kohta
Gert Uiboaed: RMIT annab teada tehnilise kohtumise toimimise aja. Kõik huvilised, andke Agele märku osalemissoovist. Riigikantselei vaatab üle infokirja formaadi – millistest sammudest ja mis sagedusega teavitame. Lubame, et panustame rohkem infovahetusse.
Minu arvates me oleme ammendavalt info baas- ja lisateenuste muudatusettepaneku kohta kätte saanud ja peaks seda nüüd oma majade sees arutama. Listis käidi välja, et digikommunikatsiooni töörühma järgmine kohtumine võiks olla kolme nädala pärast – so 13. oktoobril. See on sobiv!
Karl Hallik: RK poolt oli ühe teise arutelu raames juttu, et tuleb keskne uuringute asi.
Gert Uiboaed: Teadusartiklite andmebaas on üks võimalus, kuhu ladustada. Suurem uuringute andmebaas on rahvusraamatukogul, aga need andmebaasid omavahel ei suhtle. RK viib oma uuringud rahvusraamatukogu andmebaasi.
Karl Hallik: Kas me saame seda ka oma veebis teha?
Gert Uiboaed: Jah, loomulikult. Ministeerium peakski ühendust võtma rahvusraamatukoguga.
Margo Munner: Google analytics - asutus peab analüütikat pidama oma veebi üle. Ma ei tea kas see moodul on lõpuks sisse lülitatud.
Ardo Leemets: Viimase info kohaselt ei tohi mooduleid oma veebis ise sisse lülitada. See tekitab tehnilisi probleeme.
Gert Uiboaed: Palun Agel üle vaadata, millistel instantsidel on Google Analytics sisse lülitatud ja kellel mitte.
Karl Hallik: Eelmise aasta viimases digikommi kohtumise protokollis kinnitas Ardo, et baasteenuse aastatasu vaadatakse üle, kuna aasta esimesel neljal kuul ei saanud asutused VP 2.0 platvormi tehnilistel põhjustel kasutusele võtta. Mis see seis nüüd siis on?
Gert Uiboaed: Baasteenuse aastamaksumus koosneb riigipilvekulust ja personalikulust. Kui mõlemad teenuseosad olid neli kuud oli kasutamata, siis kas kasutamata ressurssi on võimalik järgmisesse aastasse üle kanda?
Merje Pihlak: Seda peame hiljem arutama ja me vaatame seda asutusepõhiselt.
Liina Rüütel: See oli kõigi probleem, mitte ainult keskkonnaministeeriumi valitsemisala.
Gert Uiboaed: Ei saa öelda, et kõigi probleem. RK, valitsuse, Rahapesu Andmebüroo ja Harno veebid on kasutuses aasta algusest saadik. Palun andke mulle märku (sh koosoleku tekstivestlusesse), kes ei saanud aasta algusest saadik andmeid sisestada ja mis põhjendusel; edastan siis info RMITile ja nemad võtavad teiega ühendust.
Vesta Laansoo: Täiendavaid arendusi puudutav üldine küsimuse – kes teeb mida? Kirjas mudel on, aga täna on hästi palju selgusetut. Näiteks, kui tuleb arendussoov, ja seda tehniliste seadistustega ei ole võimalik tagada, kuidas siis edasi peaks käituma?
Gert Uiboaed: Digikomm töörühm ongi see koht, kus me arendustest räägime. Kuid kui vähegi kannatab, palun arutame arendusmudeli teemasid järgmisel korral.
Helen Maria Raadik: Kas võime RK veebilehel olevat küpsistepoliitika teksti kasutada.
Ardo Leemets: Võite. Aga samas, kui teie veebis on teist analüütikat, siis see küpsiste tabel peab neid kajastama.
Helen Maria Raadik: Stiiliraamatu kohaselt peab veebis olema kuni viis esimese taseme menüüpunkti. Kuues on nö kriipsutagune ehk kampaanialink. Kas tuleb hoida ühist joont.
Gert Uiboaed: Stiiliraamat annab ette mõistliku mõõdu; erandid on alati lubatud, kuid seejuures tuleb tagada, et menüüpunktid ilusti ära mahuksid (ka tõlkekeeltes).
Helen Maria Raadik: ELi projektide puhul peavad struktuurifondide logod olema nähtavad ilma skrollita. Kas VP 2.0 platvorm toetab seda?
Ardo Leemets: Selle jaoks on eraldi moodul ja see on olemas. Saadan juhendi mooduli seadistamise kohta.
Helen Maria Raadik: Aga töökuulutuste arendus?!
Ardo Leemets: Liidese võimalus töötukassaga, talendipangaga või recruit labiga on olemas. Viimase seisuga olid seal veel mõned lahendamist vajavad tehnilised probleemid. Liides ei tähenda, et töökuulutused tõmmatakse asutuse veebi. Veebi päritakse viide keskkonnale, millele külastaja suunatakse.
Rasmus Miller: Välisministeerium on edastanud nii RMITile kui Riigikantseleile ettepanekud (vaata demosaidil manust), mida sooviksime teenusleppes järgmisel aastal näha. Teine teema, mis tuleb ühiselt uuesti läbi arutada on arenduste tellimine: kui RMIT ei suuda arendusi oodatud mahus realiseerida, tuleks ehk leida lisapartner arenduste realiseerimiseks. RMIT jääks baasteenuse osutajaks. Meie poolt on roheline tuli olemas neid ettepanekuid jagada.
Gert Uiboaed: Selge, siis me neid jagame teie loal.
Gert Uiboaed: Lõpetuseks, demosaidil on olemas vorm, kuhu saate märkida, kus maal olete oma veebilehtedega live’iminekus VP 2.0 platvormil. Palun teil kindlasti rääkida VP 2.0 platvormile ülemine läbi ka teie valitsemisala asutustega. VP 2.0 platvormi kasutajate arvust sõltub ju lõpeks baasteenuse maksumus!
Ardo Leemets: Et oleksime kõik ühes inforuumis, siis soovin üle kinnitada kõikidele asutustele, et uue veebilehe sisu loomine VP 2.0 platvormile on turvamine ja eelmise aasta või selle aasta alguses esinenud põhjustel andmed ei kustu ära. Kas RMIT saab ka öeldut kinnitada?
Merje Pihlak: Loomulikult ei kao andmed ära.
Järgmine töörühma kohtumine toimub 13. oktoobril 2021.
